neljapäev, 24. juuni 2010
lissaboniseerimine
Lissaboni lepingu järel tuleb hulk asju sellega kooskõlla viia, ja muidugi tekkis selle kohta tegusõna – lissaboniseerimine või lissabonistamine. Tea kas kunagi võiks mõnda asja kogu Euroopa heaks ka tallinnastada...
pühapäev, 13. juuni 2010
30% inimesi ja 500 hiit
Valimiseelsel õhtul kurtis belglane, et neil on 10% inimesi riigi palgal. Lohutasin teda sellega, et aga seal on ju ka õpetajad ja politsienikud ja muu väga kasulik rahvas hulgas?
Tema leidis et jah, need 10% ei ole kõik tõesti ministrid ja tal oli selle üle hea meel.
Ameeriklanna lohutas teda teatega, et tema osariigis, Utah’is on 30% inimestest riigi palgal.
Natuke hiljem rääkisin, et Eestis teame veel 500 hiit, osad neist on kaitse all. Olen seda hiljuti rääkima hakanud, nii ei tea veel, millist reaktsiooni oodata. Seekord oli imetlev. Aga seda jutupunkti:-) peab veel arendama.
Tema leidis et jah, need 10% ei ole kõik tõesti ministrid ja tal oli selle üle hea meel.
Ameeriklanna lohutas teda teatega, et tema osariigis, Utah’is on 30% inimestest riigi palgal.
Natuke hiljem rääkisin, et Eestis teame veel 500 hiit, osad neist on kaitse all. Olen seda hiljuti rääkima hakanud, nii ei tea veel, millist reaktsiooni oodata. Seekord oli imetlev. Aga seda jutupunkti:-) peab veel arendama.
reede, 4. juuni 2010
Nägin väga kõrge ülemuse teadet heade pralineede kohta
No tegelikult oli see muidugi teade heade tavade kohta, et neid peab ikka järgima. Bonnes pratiques, mitte bonnes pralines. Mida kõike lõunaeelne nälg silmadega ei tee. Mina muidugi järgin hea meelega mõlemaid.
kolmapäev, 2. juuni 2010
Eestlaste vabadusearmastus on ju tuntud
Nii arvas sakslasest töökaaslane, kui selgitasin, et peamiselt häirib mind keelekursuse juures kohustus kohal käia ja lõpuni istuda:-)
teisipäev, 4. mai 2010
esmaspäev, 3. mai 2010
tõlkimatus ja armastuse õukond
Prantslased püüdsid osta itaallaselt bussipiletit. Hämmastav, kuidas nad üksteisest aru ei saa, aga see selleks. Mõtlesin, kas minna ja neid omavahel tõlkida, sest asi venis. Tubli inimese ja tubli eurooplasena oleksin seda teinud. Iseendana, minulikult, soome-ugrilikult või kes teab veel mislikult ei teinud midagi, lasksin neil asja omaette lõpuni vehkida.
Pardale tuli aga mees, seljakotile kirjutatud “baci e abbracci” ja mees, kelle särgile oli kirjutatud “king of love”. Reisisid nad koos, moodustades armastuse õukonna?
Keel: Kui inimene ei suuda süüa, võiks tema seisundit iseloomustada sõna “söömatus”, “magamatus” on ju olemas. On isu venitada sõna “tõlkimatus” teksti omadusest ka inimese omaduseks.:-)
Pardale tuli aga mees, seljakotile kirjutatud “baci e abbracci” ja mees, kelle särgile oli kirjutatud “king of love”. Reisisid nad koos, moodustades armastuse õukonna?
Keel: Kui inimene ei suuda süüa, võiks tema seisundit iseloomustada sõna “söömatus”, “magamatus” on ju olemas. On isu venitada sõna “tõlkimatus” teksti omadusest ka inimese omaduseks.:-)
pühapäev, 25. aprill 2010
Mis on vari, mis on valgus
Pascal Quignard küsib raamatus "Ekslevad varjud" ubi sunt umbrae, kus on varjud. Küsimus sisendub ja kajab, olen selle tugevusest üllatunud ja ei loodagi keerukat asja mõista.
Töökaaslane laulab kooris keskaegset muusikat, teine aga ei pea oluliseks valgustusaja eelset asja kuulama minna. Armastan valgust igal kujul, füüsilist või füüsikalist, maakeeli kehalist, vaimset ja kui eksisteerib, miks mitte ka muusugust. Kas vaimuvalgus ja vaimne valgus on sama:-)?
Aga mõnikord küsin – kas valgustusajal määratleti “valgus” õigel viisil?
Töökaaslane laulab kooris keskaegset muusikat, teine aga ei pea oluliseks valgustusaja eelset asja kuulama minna. Armastan valgust igal kujul, füüsilist või füüsikalist, maakeeli kehalist, vaimset ja kui eksisteerib, miks mitte ka muusugust. Kas vaimuvalgus ja vaimne valgus on sama:-)?
Aga mõnikord küsin – kas valgustusajal määratleti “valgus” õigel viisil?
reede, 2. aprill 2010
Kui valgel inimesel pole tööd, pole tal süüa, ja kui tal pole maja, pole tal kuskil magada, imestas sõjapealik Mudeya Kepanga
Marc Dozier ‘i ja Mudeya Kepanga filmis toimus meile harjumusliku maailma avastamise vastand. Sõjapealik Mudeya Kepanga ja rahupealik Palobi Palia Paapua-Uus-Gineast tutvusid lääneliku eluga Prantsumaal.
Nad harjutasid lustakalt valgete inimeste kõnnakut, vahetasid Moulin Rouge’is tantsjannadega sulgedest peakatteid: “Siia tullakse kogu maailmast naiste jalgu vaatama”, ostsid parlamendi külastamiseks riidepoest ülikonnad ja kingad: “valge pealiku kingad teevad valju häält, siis on kaugelt kuulda kui ta tuleb”.
“Meie peame oma elu eriliseks, valged inimesed ei väärtusta elu, riskivad eimillegi jaoks“ – see käis suusatõstuki ja härjavõitluse kohta.
Alpides teineteisele “Miks sa ronid mäkke, mina ei taha”
“See on valgete komme, tahan aru saada, milleks see on”
Nad naersid imestades jõusaali, aga leidsid, et suur muskel on prakiline asjade tõstmiseks. “Valgetel on musklite kasvatamiseks keroseeni moodi ravim,” trikitasid teineteist jõujooki proovima.
“Valged inimesed tahavad nooreks jääda, ” mõistsid nad – ja varsti kinnitaski viiekümne alla sõjapealik viisakalt prantsuse näitsikule, kes küsis talt lastelaste ja vanuse kohta: “olen 20 aastane”
Hiigelsuures sealaudas “Valged inimesed paigutavad oma sead samamoodi suurde majja nagu autod parkimisplatsile. Nad arvavad, et nende sead väga õrnad, sigade majja sisenedes peab jalad pesema ja nad annavad sigadele ravimeid”
“Valgetel inimestel on üksteise tapmiseks väga palju asju, meil vaid vibu ja nooled.”
Tunnustavalt kõlas sõjalangenute mälestustseremoonial nende peetud kõnes “Arvasime et valged hoolivad vaid telerist ja autodest, aga hoolite ka lahkunute hingedest”
Muljeid jagades seletasid nad suguharu lastele õpetlikult: “Valgete lapsed viiakse kooli 4kuuselt”
Nad harjutasid lustakalt valgete inimeste kõnnakut, vahetasid Moulin Rouge’is tantsjannadega sulgedest peakatteid: “Siia tullakse kogu maailmast naiste jalgu vaatama”, ostsid parlamendi külastamiseks riidepoest ülikonnad ja kingad: “valge pealiku kingad teevad valju häält, siis on kaugelt kuulda kui ta tuleb”.
“Meie peame oma elu eriliseks, valged inimesed ei väärtusta elu, riskivad eimillegi jaoks“ – see käis suusatõstuki ja härjavõitluse kohta.
Alpides teineteisele “Miks sa ronid mäkke, mina ei taha”
“See on valgete komme, tahan aru saada, milleks see on”
Nad naersid imestades jõusaali, aga leidsid, et suur muskel on prakiline asjade tõstmiseks. “Valgetel on musklite kasvatamiseks keroseeni moodi ravim,” trikitasid teineteist jõujooki proovima.
“Valged inimesed tahavad nooreks jääda, ” mõistsid nad – ja varsti kinnitaski viiekümne alla sõjapealik viisakalt prantsuse näitsikule, kes küsis talt lastelaste ja vanuse kohta: “olen 20 aastane”
Hiigelsuures sealaudas “Valged inimesed paigutavad oma sead samamoodi suurde majja nagu autod parkimisplatsile. Nad arvavad, et nende sead väga õrnad, sigade majja sisenedes peab jalad pesema ja nad annavad sigadele ravimeid”
“Valgetel inimestel on üksteise tapmiseks väga palju asju, meil vaid vibu ja nooled.”
Tunnustavalt kõlas sõjalangenute mälestustseremoonial nende peetud kõnes “Arvasime et valged hoolivad vaid telerist ja autodest, aga hoolite ka lahkunute hingedest”
Muljeid jagades seletasid nad suguharu lastele õpetlikult: “Valgete lapsed viiakse kooli 4kuuselt”
esmaspäev, 1. märts 2010
lugesin raamatut, nuga käes
mõnus oli. Mitte niivõrd noa pärast, aga selle pärast, et raamat oli veel lahti lõikamata. Sain justkui olla avastaja ja tema lõpliku valmimise juures tegija.
esmaspäev, 8. veebruar 2010
uurikett ja raudne eesriie
Rongis, esimese klassi vagunis, sõitis uuriketiga härra. Neid nüüd eriti palju ringi ei liigu. Tal oli küll selline ilme, et ta kuulub mu otsitud Euroopasse. Kas peaks juttu tegema, tema võimaliku euroopluse kohta küsima? Enne kui sõnadeni jõudsin, läks ta Arlonis maha. Kus siis veel, kui mitte Arlonis, sest olin minagi kunagi seal leidnud sahmaka eurooplisust, täiesti ootamatult, jaama vastas olevas restoranis. Igal juhul rohkem, kui kunagi Pariisis. Pariisis põle ma muidugist Euroopat eriti otsinud ega tähele panna püüdnudki, ikka Pariisi.
Kui oli olemas raudne eesriie ja meie teisel pool, siis tundus kõik paigas olevat ja too Euroopa olemas, isegi kui me sinna ei saanud. Kas langes too Euroopa koos raudse eesriidega?
Kui oli olemas raudne eesriie ja meie teisel pool, siis tundus kõik paigas olevat ja too Euroopa olemas, isegi kui me sinna ei saanud. Kas langes too Euroopa koos raudse eesriidega?
esmaspäev, 18. jaanuar 2010
Rõõm rääkida keeles, mida ei oska
Pidin asja ajama. Selgus, et ainuke sobiv keel selleks oli hispaania, ja seda ma nüüd küll ei oska. Egas midagi, panin hunniku sõnu valmis ja asusin helistama. Ennäe, korda sai. Mõnus! Poleks pooltki seda rõõmu tundnud, kui oleksin rääkinud keeles, mida rääkida oskan.
Eks muidugi romaani keelte asi. Vaevalt et ketshua või tagalogi keeles nii lihtsalt oleksin pääsenud.
Eks muidugi romaani keelte asi. Vaevalt et ketshua või tagalogi keeles nii lihtsalt oleksin pääsenud.
laupäev, 2. jaanuar 2010
paar euroopluse elementi:-)
Viini uusaastakontsert, Sachertorte, valsi ja shampanja rütm. Võime tunda ja pakkuda rafineeritud rõõmu on Euroopa oluline osa.
Kas rafineerituse olemasoluks on vajalik suur varaline kihistumine? Varaline kihistumine iseenesest rafineeritust aga kaasa ei too.
Siis võiks ju pikalt arutleda selle üle, milline on ürg-eestilik ja soome-ugrilik panus euroopalikus rafineeritud rõõmus?
Kas rafineerituse olemasoluks on vajalik suur varaline kihistumine? Varaline kihistumine iseenesest rafineeritust aga kaasa ei too.
Siis võiks ju pikalt arutleda selle üle, milline on ürg-eestilik ja soome-ugrilik panus euroopalikus rafineeritud rõõmus?
reede, 1. jaanuar 2010
päkapikubussid
Brüsselis oli jõuluõhtul ja vana aasta õhtul pandud liinidele kaks või kolm korda rohkem busse ja tramme. Ei mingit ootamist, bussid aina tulid. Kõik juhid olid rõõmsad, mõnel ka punased päkapikumütsid peas. Ilus kingitus Brüsseli inimestele.
Head aastat!
Head aastat!
kolmapäev, 23. detsember 2009
Oi meid ja me nadi 46%
Aga nähes eestluse-usu statistika puhulgi halva taga head, siis need meist, kes 19. sajandil saksa keelt purssisid, 20 sajandi teisel poolel vene keeli sõnusid ja praegu poetavad laused inglise keelt täis, sest miski muu ei suuda nende kauneid mõtteid väärikalt väljendada, 20 aasta pärast peaksid nad loogiliselt hiina keelele üle minema. See aga paistab keerukam – nii et ehk siis valib osa neist ikkagi eesti keele ja meie protsentki tõuseb, või nad pingutavad end harituks ja saavad ka hiina keelega hakkama – midagi head on mõlemal juhul. Ja ehk on isegi eesti keelele hea vahelduseks mõne muu kui indoeuroopa keele mõju.
http://www.epl.ee/artikkel/485421
http://www.epl.ee/artikkel/485421
neljapäev, 17. detsember 2009
Eestist prantsuse lastele
Sattus ette raamatuke 7-9 aastastele prantsuse lastele, et nende jaoks teadvusada euroopa riike. Eesti kohta oli valitud väga armas teave:
"Kui Eestis sünnib laps, istutatakse puu. Euroopa Liiduga liitumisel istutasid eestlased miljon puud."
En Estonie, à la naissance d’un enfant, on plante un arbre. Pour célébrer l’entrée de l’Estonie dans l’Union européenne, les Estoniens ont planté un million d’arbres.
http://www.discip.ac-caen.fr/anglais/documents/niveau-1_pages_29592.pdf
Eesti oli pandud kokku soome ja rootsi, mitte läti ja leeduga.
"Kui Eestis sünnib laps, istutatakse puu. Euroopa Liiduga liitumisel istutasid eestlased miljon puud."
En Estonie, à la naissance d’un enfant, on plante un arbre. Pour célébrer l’entrée de l’Estonie dans l’Union européenne, les Estoniens ont planté un million d’arbres.
http://www.discip.ac-caen.fr/anglais/documents/niveau-1_pages_29592.pdf
Eesti oli pandud kokku soome ja rootsi, mitte läti ja leeduga.
pühapäev, 13. detsember 2009
viini jõulud – kodune asi
Tuttav austerlanna kutsus enda poole jõulude ootamise peole nii kuuekümne pere jagu inimesi. Julge ettevõtmine, isegi teades, et kõik ei tule. Sündmus oli võrratu. Jõime puust aiamajakese ees tule käes soojendades hõõgveini, laulsime läbi kõik pühad ööd ja muud jõululaulud, repertuaar oli kuues eri keeles, sekka tirooli laule murdes, mille kohta ta oli leidnud tõlked ainult saksa keelde. Ta enda pere esitas viiulitel mitu lugu. Jõulutunne oli vägev ja piisavalt eestimaine, sest eks meisse on tugevalt sisse kasvanud saksakeelse maailma jõulud, paljud meist siis ikka lapsest saati soome-ugri laadis jõuludega üles on kasvanud.
neljapäev, 10. detsember 2009
Euroopa raamatu auhind anti
neile kirjanikele: Marius Szczygiel, raamatu Gottland eest ja Sylvie Goulard, raamatu Euroopa võhikutele eest.
pikemalt kirjutasin:
http://www.raamatumaailm.ee/node/2212
pikemalt kirjutasin:
http://www.raamatumaailm.ee/node/2212
reede, 4. detsember 2009
Viimane konverents saab Euroopa auhinna?
Euroopa raamatu auhinna 13 kandidaadi hulgas on ka Marc Bressant ‘i “Viimane konverents” La dernière conférence. Tore.
Elegantselt kirjutatud jutt 1989 aastal toimunud raudse eesriide kahe poole esindajate konverentsist, mille ajal kõigile ootamatult eesriie lakkas olemast. Viina armastav soome diplomaat, kommunismimaailma reegleis ummikus rumeenia delegaadid, keda kõik teised delegatsioonid nende jäikuse pärast nende oma vanasõnadega narritama asusid, patune armulugu, mille tõkestamiseks angazheeriti Püha Tooli saadik ...., nähtuna prantsuse diplomaadi silme läbi.
http://www.livre-europeen.eu/
Elegantselt kirjutatud jutt 1989 aastal toimunud raudse eesriide kahe poole esindajate konverentsist, mille ajal kõigile ootamatult eesriie lakkas olemast. Viina armastav soome diplomaat, kommunismimaailma reegleis ummikus rumeenia delegaadid, keda kõik teised delegatsioonid nende jäikuse pärast nende oma vanasõnadega narritama asusid, patune armulugu, mille tõkestamiseks angazheeriti Püha Tooli saadik ...., nähtuna prantsuse diplomaadi silme läbi.
http://www.livre-europeen.eu/
neljapäev, 3. detsember 2009
Saimegi soome-ugri impeeriumi:-)
Küsis kreeka kolleeg, et millise impeeriumiga teie siis ka olite.
Mina, et selle ja teisega.
Aga kas teil enda oma ka oli?
Mina, et nojah, tegelikult oli kunagi pool Euroopat meie soome-ugri impeeriumit täis, aga me ei olnud eriti hästi ega imperiaalselt organiseerunud, teised tulid ja organiseerisid, meile ei meeldinud ja kõndisime minema põhja poole, kuni jääkarud vastu tulid.
Ahjaa, meenus kreeka kolleegile, loomulikult teil oli selline impeerium, kuidas mul kohe meelde ei tulnud.
Ärge muretsege, ei ole liiga tõsine jutt:-)
teisipäev, 1. detsember 2009
Ussisõnad ja Estide ilm kõigisse keeltesse, saame maailma tagasi
Andrus Kivirähk ’i Mees kes teadis ussisõnu ja Aleksander Heintalu Estide tshuudide hingestatud ilm tõlkida kõigisse keeltesse ja reklaamida kuni loetakse!
Sest kaua võib, jälle pidasin maha vestluse inimesega, kelle jaoks olin esimene ja tõenäoliselt viimane eestlane keda ta näeb.
Nii paistis olevat hea vestlusesse mahutada järgmine
1) eestlased on sümpaatsed ja tsiviliseeritud inimesed
2) mõnes Euroopa osas tekitab see, kui Prantsusmaa Venemaale suure sõjalaeva müüb, teatavat muret
3) Lisaks keltidele oli kunagi olemas looduse ja maailmaga harmooniliselt toimiv ning kõrgelt arenenud soome-ugri tsivilisatsioon
Kuivõrd kogu asi oli inimesele täiesti uus, oli seda paari minuti jaoks ilmselgelt palju. Nii ei mahtunudki soomeugrilased jutu sisse ära. Aga tegelikult oli just see kõige olulisem punkt, sest
üldise vestluse teema oli olnud ennast taasotsivale õhtumaisele tsivilisatsioonile looduslähedasema baasi leidmine. Keldi asi oli kõigile teada. Samas on keltide teadvustatus ja see, et neid ägedaks peetakse ju ka paari raamatu tulemus, mitte midagi rohkemat. Nii et usinalt tõlkima, saame oma pärandi vähemalt vaimselt tagasi
Sest kaua võib, jälle pidasin maha vestluse inimesega, kelle jaoks olin esimene ja tõenäoliselt viimane eestlane keda ta näeb.
Nii paistis olevat hea vestlusesse mahutada järgmine
1) eestlased on sümpaatsed ja tsiviliseeritud inimesed
2) mõnes Euroopa osas tekitab see, kui Prantsusmaa Venemaale suure sõjalaeva müüb, teatavat muret
3) Lisaks keltidele oli kunagi olemas looduse ja maailmaga harmooniliselt toimiv ning kõrgelt arenenud soome-ugri tsivilisatsioon
Kuivõrd kogu asi oli inimesele täiesti uus, oli seda paari minuti jaoks ilmselgelt palju. Nii ei mahtunudki soomeugrilased jutu sisse ära. Aga tegelikult oli just see kõige olulisem punkt, sest
üldise vestluse teema oli olnud ennast taasotsivale õhtumaisele tsivilisatsioonile looduslähedasema baasi leidmine. Keldi asi oli kõigile teada. Samas on keltide teadvustatus ja see, et neid ägedaks peetakse ju ka paari raamatu tulemus, mitte midagi rohkemat. Nii et usinalt tõlkima, saame oma pärandi vähemalt vaimselt tagasi
laupäev, 28. november 2009
Parem hauas kui koosolekul Meglio qui che in riunione
on nii hea pealkiri, et kingiksin selle raamatu meelsasti kõigile kaasametnikele.
"Siin" tähendab praegusel juhul hauas, ja kes meist siis poleks vahel tundnud, et hauaski parem kui koosolekul ja muidugi on vaimukas mõte koguda kokku, mida inimesed oma hauaplaadil näha tahaksid. Paraku- paraku, autoepitaafide kogu on vist ikka liiga morbiidne asi kellelegi kinkimiseks.
Kokku pannud Eugenio Alberti Schatz ja Marco Vaglieri
"Siin" tähendab praegusel juhul hauas, ja kes meist siis poleks vahel tundnud, et hauaski parem kui koosolekul ja muidugi on vaimukas mõte koguda kokku, mida inimesed oma hauaplaadil näha tahaksid. Paraku- paraku, autoepitaafide kogu on vist ikka liiga morbiidne asi kellelegi kinkimiseks.
Kokku pannud Eugenio Alberti Schatz ja Marco Vaglieri
teisipäev, 24. november 2009
õnnelik müüril
Istusin mitusada aastat vanal müüril ja olin õnnelik. Õnne jätku oli oodata vähemalt päikese loojanguni. Loodan väga, et see, kes müüri kunagi ehitas, saab kuidagiviisi teada, et keegi ta müüril nii õnnelik on.
esmaspäev, 23. november 2009
noamüüja
Turul: usin hiinlasest noamüüja seisis leti ees, nuga käes. Kuigi ega noa ähvardavalt käes hoidmine vist ei ole parim viis selle müümiseks...
teisipäev, 10. november 2009
Vabaduse platsi Titanic ainsana elus ja terve
Brasserii Titanic oli avatud ja rõõmsat rahvast täis. Kõik muu ümberringi, restoran Balzaci köök, mahetoidurestoran, hiina restoran ja kõik muud kohad, kõik olid maha jäetud või suletud, vabandussiltidega või ilma. Nõnda tol hetkel Brüsseli Vabaduse väljakul, imepisikesel Place de la Liberté’l.
Kuidas oleks maailmaga, kui Titanic olekski selle kõige elusam ja vastupidavam asi?
Kuidas oleks maailmaga, kui Titanic olekski selle kõige elusam ja vastupidavam asi?
pühapäev, 8. november 2009
Veinimüüja Kati jutustas Dorast

Veinimüüja Kati jutustas Dorast, kes käib ringi, püss käes, ja peletab põllult metssigu ning Fabriziost, kes harib maad härgadega ja muudab veini nime iga aasta. Rahvusvahelise organistasiooni tähtis inimene armus Fabrizio veini, külastas teda ja tema lauta, kenasti ülikonnastatuna. Laudas pööras härg end äkilise liigutusega ümber, ja ülikonnastatud mees leidis end istuli – teadagi milles. Fabrizio aga võtab uusi loomi ja seab sisse järjest autarkilisemat majapidamist. Toda, teist ja kolmandatki veini tehakse ikka, nagu tehti 120 aastat tagasi.
Naine, kes sellist veini teeb, tuleb küllap maja uksele vastu, punane sametkleit seljas, ja pakub veiniga faasanit, kujutles inspireerunud osaleja.
Nõnda maheveini (Bianco, Massa vecchia, Toscana; vino nobile, sanguinete, monepulciano; Sellari Morellino di Scansano riserva ja teised ) degusteerimisel.
neljapäev, 5. november 2009
Eesti keel kui levinud näide?
Kursusel, kus kindlasti ei teatud, et seltsis on ka eestlane ning millel ei olnud Eestiga muud seost, ütles lektor näitena – “kui on mitmekeelne lehekülg, teete lingi inglise, prantsuse, eesti- jne keelselt leheküljelt.”
Mis võis ta mõttesse just eesti keele tuua?
Mis võis ta mõttesse just eesti keele tuua?
laupäev, 31. oktoober 2009
pühapäev, 18. oktoober 2009
Täiuslik eestlane, näpud, lätlane
Belgia prouade seltskonnas tekkis arutelu, kuidas on prantsuse keeles sõrmede nimed nagu nimeta mats ja väike ats. Arvati kahte- ja kolmepidi. Õpetajast proua hakkas koguni kahtlema, kas ta lastele on asja õigesti õpetanud. Küsiti minugi arvamustki.
Täiuslik eestlane vastanuks küsimuse une pealt, osates prantsuse keelt paremini kui belglased. Andsin muidugi oma parima. Kes nüüd aga teab, kas ka õigesti sai, süda jäi mu eestluse täiuslikkuse osas pisut kripeldama.
Meie, eestlased, ikka teame ju oma sõrmi?
Teine kord tutvustas lugupeetud inimene mind lõunalauas eksikombel lätlasena. Loomulikult ei tahtnud toredale inimesele piinlikkust valmistada ja teda kõigi ees parandada. Mis see siis tublile eestlasele ära ei ole paar tundi lätlasena vastu pidada. Nii valmistusin mõttes, mida räägin Riiast, Lätimaast, Läti ülikoolist, kus olen õppinud, millises läti linnas elan. Ehk jätavad mult küsimata, kuidas läti keele on “head isu” või “minu nimi on”...Ehk õnnestub Lätist hea mulje jätta, keegi küllagi meelitada.
Läti kolleeg on üli-solidaarne. Kunagi valisime teatud ülesande jaoks eestlasi välja, kõrvallauas valiti lätlasi. Mu läti kolleeg määratles meie ülesande kui "peame maksimeerima eestlaste võimalusi..."
Täiuslik eestlane vastanuks küsimuse une pealt, osates prantsuse keelt paremini kui belglased. Andsin muidugi oma parima. Kes nüüd aga teab, kas ka õigesti sai, süda jäi mu eestluse täiuslikkuse osas pisut kripeldama.
Meie, eestlased, ikka teame ju oma sõrmi?
Teine kord tutvustas lugupeetud inimene mind lõunalauas eksikombel lätlasena. Loomulikult ei tahtnud toredale inimesele piinlikkust valmistada ja teda kõigi ees parandada. Mis see siis tublile eestlasele ära ei ole paar tundi lätlasena vastu pidada. Nii valmistusin mõttes, mida räägin Riiast, Lätimaast, Läti ülikoolist, kus olen õppinud, millises läti linnas elan. Ehk jätavad mult küsimata, kuidas läti keele on “head isu” või “minu nimi on”...Ehk õnnestub Lätist hea mulje jätta, keegi küllagi meelitada.
Läti kolleeg on üli-solidaarne. Kunagi valisime teatud ülesande jaoks eestlasi välja, kõrvallauas valiti lätlasi. Mu läti kolleeg määratles meie ülesande kui "peame maksimeerima eestlaste võimalusi..."
kolmapäev, 14. oktoober 2009
Kuidas “everybody is welcome” kõlas kui “nobody is perfect”
Käisin tuttava raamatuesitluse kokteilil, olime vestelnud, mu teine tuttav ja 75-aastane belglasest proua, endine EL ametnik, sajast asjast, meeldivalt. Muu hulgas tegi prouale muret, et ta kodumaja, kus varem elasid belglased, oli nüüd 15 korteri peale täis inimesi marokolastest kosovarideni, tõsi küll, enamik ikkagi eurooplased, ja kuidas ta peab kvartali multikultuursuse pärast õhtuti välja minnes julguse kokku võtma, aga see selleks. Rääkisime raamatust ja muust.
Meiega liitus temperamentne noor proua, rääkis et ta on vähe kooliharidust saanud, aga elu on hea, sest, jumalale tänu, ta on jehoovatunnistaja. Eks-ametnikuproua asutas end minema. Jehoovatunnistajanna küsis mult, kust ma olen - küsimus, mis enne ei olnud poole tunni jooksul tekkinud. ütlesin, et Eestist. Tema ütles, et ahhaa, ta teab küll, ta vend abiellus albaanlasega.
Selle peale eks-ametnikuproua ütleski mulle, pettunult ja etteheitvalt, muidu prantuskeelse vestluse lõpuks inglise keeles “everybody is welcome”.
Meiega liitus temperamentne noor proua, rääkis et ta on vähe kooliharidust saanud, aga elu on hea, sest, jumalale tänu, ta on jehoovatunnistaja. Eks-ametnikuproua asutas end minema. Jehoovatunnistajanna küsis mult, kust ma olen - küsimus, mis enne ei olnud poole tunni jooksul tekkinud. ütlesin, et Eestist. Tema ütles, et ahhaa, ta teab küll, ta vend abiellus albaanlasega.
Selle peale eks-ametnikuproua ütleski mulle, pettunult ja etteheitvalt, muidu prantuskeelse vestluse lõpuks inglise keeles “everybody is welcome”.
mahe vein kuninga lossis
Anjou mõis Woluwe Saint Pierre’is on neoklassikaline tornikestega maja ja kaheksa hektarit aeda-parki Brüsselis. Kunagi elas seal Prantsumaa troonipretendendi Orleans’i hertsogi pere, ja nüüd elavad mõned pered, kes kuigivõrd seotud religioosse ordu heategevusprojektidega. Ajuti majutatakse sinna mõni linnal üle jäänud vaene, keda kuskile ei ole panna.
Tol õhtul voolas seal mahevein. Jalutasime sõpradega, klaasid käes mööda pargihektareid, mis laokil, aga endiselt kuninglikud, vaatasime alla Brüsseli poole ja mõtlesime, kas oleks võimalik ise hakata majutatavaks vaeseks. Korjasime kaasa kauges nurgas puu all vedelevaid toidukastaneid. Hingesopi sala-mulk rõõmustanuks – antakse hääd juua ja söödetakse kõhtki täis.
Veiniinesenerist proua pere, keda oli tabanud majanduslik õnnetus, oli otsustanud teha uue alguse ja alustada maheveinimüüjatena Brüsselis ning tegi avaürituse.
Muidugi mulki ei olnud kaasas, sai paar kasti head kraami ikka ostetud ka. Veinipere loodab ka aias panna aedvilja tõsiselt kasvama, näitamaks et linnaaed suudab hulga inimesi kohapealse kraamiga toita. Edu neile.
Tol õhtul voolas seal mahevein. Jalutasime sõpradega, klaasid käes mööda pargihektareid, mis laokil, aga endiselt kuninglikud, vaatasime alla Brüsseli poole ja mõtlesime, kas oleks võimalik ise hakata majutatavaks vaeseks. Korjasime kaasa kauges nurgas puu all vedelevaid toidukastaneid. Hingesopi sala-mulk rõõmustanuks – antakse hääd juua ja söödetakse kõhtki täis.
Veiniinesenerist proua pere, keda oli tabanud majanduslik õnnetus, oli otsustanud teha uue alguse ja alustada maheveinimüüjatena Brüsselis ning tegi avaürituse.
Muidugi mulki ei olnud kaasas, sai paar kasti head kraami ikka ostetud ka. Veinipere loodab ka aias panna aedvilja tõsiselt kasvama, näitamaks et linnaaed suudab hulga inimesi kohapealse kraamiga toita. Edu neile.
Tellimine:
Postitused (Atom)