Raamat 400 eesti seent

kas pole luksus elada riigis, kus on mõttekas seda raamatut omada?:-)

Täiuslik eestlane, näpud, lätlane

Belgia prouade seltskonnas tekkis arutelu, kuidas on prantsuse keeles sõrmede nimed nagu nimeta mats ja väike ats. Arvati kahte- ja kolmepidi. Õpetajast proua hakkas koguni kahtlema, kas ta lastele on asja õigesti õpetanud. Küsiti minugi arvamustki.
Täiuslik eestlane vastanuks küsimuse une pealt, osates prantsuse keelt paremini kui belglased. Andsin muidugi oma parima. Kes nüüd aga teab, kas ka õigesti sai, süda jäi mu eestluse täiuslikkuse osas pisut kripeldama.
Meie, eestlased, ikka teame ju oma sõrmi?

Teine kord tutvustas lugupeetud inimene mind lõunalauas eksikombel lätlasena. Loomulikult ei tahtnud toredale inimesele piinlikkust valmistada ja teda kõigi ees parandada. Mis see siis tublile eestlasele ära ei ole paar tundi lätlasena vastu pidada. Nii valmistusin mõttes, mida räägin Riiast, Lätimaast, Läti ülikoolist, kus olen õppinud, millises läti linnas elan. Ehk jätavad mult küsimata, kuidas läti keele on “head isu” või “minu nimi on”...Ehk õnnestub Lätist hea mulje jätta, keegi küllagi meelitada.

Läti kolleeg on üli-solidaarne. Kunagi valisime teatud ülesande jaoks eestlasi välja, kõrvallauas valiti lätlasi. Mu läti kolleeg määratles meie ülesande kui "peame maksimeerima eestlaste võimalusi..."

Kuidas “everybody is welcome” kõlas kui “nobody is perfect”

Käisin tuttava raamatuesitluse kokteilil, olime vestelnud, mu teine tuttav ja 75-aastane belglasest proua, endine EL ametnik, sajast asjast, meeldivalt. Muu hulgas tegi prouale muret, et ta kodumaja, kus varem elasid belglased, oli nüüd 15 korteri peale täis inimesi marokolastest kosovarideni, tõsi küll, enamik ikkagi eurooplased, ja kuidas ta peab kvartali multikultuursuse pärast õhtuti välja minnes julguse kokku võtma, aga see selleks. Rääkisime raamatust ja muust.
Meiega liitus temperamentne noor proua, rääkis et ta on vähe kooliharidust saanud, aga elu on hea, sest, jumalale tänu, ta on jehoovatunnistaja. Eks-ametnikuproua asutas end minema. Jehoovatunnistajanna küsis mult, kust ma olen - küsimus, mis enne ei olnud poole tunni jooksul tekkinud. ütlesin, et Eestist. Tema ütles, et ahhaa, ta teab küll, ta vend abiellus albaanlasega.
Selle peale eks-ametnikuproua ütleski mulle, pettunult ja etteheitvalt, muidu prantuskeelse vestluse lõpuks inglise keeles “everybody is welcome”.

mahe vein kuninga lossis

Anjou mõis Woluwe Saint Pierre’is on neoklassikaline tornikestega maja ja kaheksa hektarit aeda-parki Brüsselis. Kunagi elas seal Prantsumaa troonipretendendi Orleans’i hertsogi pere, ja nüüd elavad mõned pered, kes kuigivõrd seotud religioosse ordu heategevusprojektidega. Ajuti majutatakse sinna mõni linnal üle jäänud vaene, keda kuskile ei ole panna.

Tol õhtul voolas seal mahevein. Jalutasime sõpradega, klaasid käes mööda pargihektareid, mis laokil, aga endiselt kuninglikud, vaatasime alla Brüsseli poole ja mõtlesime, kas oleks võimalik ise hakata majutatavaks vaeseks. Korjasime kaasa kauges nurgas puu all vedelevaid toidukastaneid. Hingesopi sala-mulk rõõmustanuks – antakse hääd juua ja söödetakse kõhtki täis.

Veiniinesenerist proua pere, keda oli tabanud majanduslik õnnetus, oli otsustanud teha uue alguse ja alustada maheveinimüüjatena Brüsselis ning tegi avaürituse.
Muidugi mulki ei olnud kaasas, sai paar kasti head kraami ikka ostetud ka. Veinipere loodab ka aias panna aedvilja tõsiselt kasvama, näitamaks et linnaaed suudab hulga inimesi kohapealse kraamiga toita. Edu neile.

Tṡuudi nõid jõusaalis

Ta siseneks, kõndides, nagu ikka, kuus kaitsevaldjat-looma kaasas – ees karu, pea kohal kotkas, maa all hiir, selja taga esivanemad, vasakul õlal Urt, paremal käel sealtsamast kaasa haarat jõusaali kaitsevaldjas. Vaataks sajapealist pedaale sõtkuvat ja püüdlikult higistavat kampa, kõnniks edasi.

Kummas maailmas võiks olla suurem vabaduse aste oma asjade üle otsustada? Kuidas annaks kõrvutada nende elukvaliteeti?
Ja kes võiks olla jõusaali kaitsevaldjas?

Miks nii? Ise nühkisin ka jõusaalis, olles just lugenud Aleksander Heintalu “Tṡuudide (Estide) hingestatud ilma”

Appi, vajan prantsuskeelset luuletust Eesti kohta

Pean prantsuse keele tunniks kirjutama luuletuse Eesti kohta. Parem aleksandriinis.
Eeskuju võib võtta Jacques Brel’i Le plat pays’st, mis on kirjutatud Belgiast armastuse ja küünilisusega, alandlikkusele suruvast hallist taevast, flaami tüdrukust Fridast, kes muutub prantsuse Margot’ks...

Mida ma ikkagi Eesti kohta kirjutan?
Tuttav, kes ei ole Eestis käinud, arvas, et Eesti võiks olla maa, kus elavad haldjad.

See on ilus algus. Vaja on veel 27 värssi...

Luksemburgi plats Europarlamendist

Parlamendi peegeldus Luksi platsil