Täiuslik eestlane, näpud, lätlane

Belgia prouade seltskonnas tekkis arutelu, kuidas on prantsuse keeles sõrmede nimed nagu nimeta mats ja väike ats. Arvati kahte- ja kolmepidi. Õpetajast proua hakkas koguni kahtlema, kas ta lastele on asja õigesti õpetanud. Küsiti minugi arvamustki.
Täiuslik eestlane vastanuks küsimuse une pealt, osates prantsuse keelt paremini kui belglased. Andsin muidugi oma parima. Kes nüüd aga teab, kas ka õigesti sai, süda jäi mu eestluse täiuslikkuse osas pisut kripeldama.
Meie, eestlased, ikka teame ju oma sõrmi?

Teine kord tutvustas lugupeetud inimene mind lõunalauas eksikombel lätlasena. Loomulikult ei tahtnud toredale inimesele piinlikkust valmistada ja teda kõigi ees parandada. Mis see siis tublile eestlasele ära ei ole paar tundi lätlasena vastu pidada. Nii valmistusin mõttes, mida räägin Riiast, Lätimaast, Läti ülikoolist, kus olen õppinud, millises läti linnas elan. Ehk jätavad mult küsimata, kuidas läti keele on “head isu” või “minu nimi on”...Ehk õnnestub Lätist hea mulje jätta, keegi küllagi meelitada.

Läti kolleeg on üli-solidaarne. Kunagi valisime teatud ülesande jaoks eestlasi välja, kõrvallauas valiti lätlasi. Mu läti kolleeg määratles meie ülesande kui "peame maksimeerima eestlaste võimalusi..."