esmaspäev, 8. veebruar 2010

uurikett ja raudne eesriie

Rongis, esimese klassi vagunis, sõitis uuriketiga härra. Neid nüüd eriti palju ringi ei liigu. Tal oli küll selline ilme, et ta kuulub mu otsitud Euroopasse. Kas peaks juttu tegema, tema võimaliku euroopluse kohta küsima? Enne kui sõnadeni jõudsin, läks ta Arlonis maha. Kus siis veel, kui mitte Arlonis, sest olin minagi kunagi seal leidnud sahmaka eurooplisust, täiesti ootamatult, jaama vastas olevas restoranis. Igal juhul rohkem, kui kunagi Pariisis. Pariisis põle ma muidugist Euroopat eriti otsinud ega tähele panna püüdnudki, ikka Pariisi.
Kui oli olemas raudne eesriie ja meie teisel pool, siis tundus kõik paigas olevat ja too Euroopa olemas, isegi kui me sinna ei saanud. Kas langes too Euroopa koos raudse eesriidega?