Miks on nii, et kõik malta juristid on omavahel tuttavad, lausa sugulased, aga eesti juristid mitte, küsis töökaaslane. Näitasin talle kaardil Maltat ja siis Eestit, see oli mõjuv. Ta vaatas, et Malta saaks ära mahutada Võrtsjärve. Rääkisin selle peale me süvaunistusest, et Eesti võiks saar olla. Ta sai pahaseks, et oli Malta jaoks Euroopas lõpuks ometi sobiva koha leidnud ja mina nüüd tassin Eesti eest ära Vahemerre.
Tänaval aga näitasid kaks härrat, no siin on kõik härrad, mulle konservikarpi ja küsisid, kas selles on sealiha. Lugesin karbi sisu, justkui ei olnud. Kõhklesin küsimast, mis neil endal lugemast takistas, keelt rääkida nad ju oskasid. Ei ole ometi võimalik, et nad lugeda ei oska? Aga see oleks kuidagi piinlik küsimus olnud. Ja mis siis saab, kui lugemisvõimetusest saabki ära söödud vale looma konserv? Jumalale see kõik kindlasti meelepärane ei ole.
Potitrenn, viimane vaatus
-
Olen järjest läbi lugenud kaks põnevikku ühelt healt autorilt Louise
Candlish. Tema kirjastiil ja ka valitud teemad tunduvad väga mulle:
põnevikud, tegev...
19 tundi tagasi