Oi meid ja me nadi 46%

Aga nähes eestluse-usu statistika puhulgi halva taga head, siis need meist, kes 19. sajandil saksa keelt purssisid, 20 sajandi teisel poolel vene keeli sõnusid ja praegu poetavad laused inglise keelt täis, sest miski muu ei suuda nende kauneid mõtteid väärikalt väljendada, 20 aasta pärast peaksid nad loogiliselt hiina keelele üle minema. See aga paistab keerukam – nii et ehk siis valib osa neist ikkagi eesti keele ja meie protsentki tõuseb, või nad pingutavad end harituks ja saavad ka hiina keelega hakkama – midagi head on mõlemal juhul. Ja ehk on isegi eesti keelele hea vahelduseks mõne muu kui indoeuroopa keele mõju.
http://www.epl.ee/artikkel/485421

Eestist prantsuse lastele

Sattus ette raamatuke 7-9 aastastele prantsuse lastele, et nende jaoks teadvusada euroopa riike. Eesti kohta oli valitud väga armas teave:
"Kui Eestis sünnib laps, istutatakse puu. Euroopa Liiduga liitumisel istutasid eestlased miljon puud."
En Estonie, à la naissance d’un enfant, on plante un arbre. Pour célébrer l’entrée de l’Estonie dans l’Union européenne, les Estoniens ont planté un million d’arbres.
http://www.discip.ac-caen.fr/anglais/documents/niveau-1_pages_29592.pdf

Eesti oli pandud kokku soome ja rootsi, mitte läti ja leeduga.

viini jõulud – kodune asi

Tuttav austerlanna kutsus enda poole jõulude ootamise peole nii kuuekümne pere jagu inimesi. Julge ettevõtmine, isegi teades, et kõik ei tule. Sündmus oli võrratu. Jõime puust aiamajakese ees tule käes soojendades hõõgveini, laulsime läbi kõik pühad ööd ja muud jõululaulud, repertuaar oli kuues eri keeles, sekka tirooli laule murdes, mille kohta ta oli leidnud tõlked ainult saksa keelde. Ta enda pere esitas viiulitel mitu lugu. Jõulutunne oli vägev ja piisavalt eestimaine, sest eks meisse on tugevalt sisse kasvanud saksakeelse maailma jõulud, paljud meist siis ikka lapsest saati soome-ugri laadis jõuludega üles on kasvanud.

Euroopa raamatu auhind anti

neile kirjanikele: Marius Szczygiel, raamatu Gottland eest ja Sylvie Goulard, raamatu Euroopa võhikutele eest.

pikemalt kirjutasin:
http://www.raamatumaailm.ee/node/2212

Viimane konverents saab Euroopa auhinna?

Euroopa raamatu auhinna 13 kandidaadi hulgas on ka Marc Bressant ‘i “Viimane konverents” La dernière conférence. Tore.
Elegantselt kirjutatud jutt 1989 aastal toimunud raudse eesriide kahe poole esindajate konverentsist, mille ajal kõigile ootamatult eesriie lakkas olemast. Viina armastav soome diplomaat, kommunismimaailma reegleis ummikus rumeenia delegaadid, keda kõik teised delegatsioonid nende jäikuse pärast nende oma vanasõnadega narritama asusid, patune armulugu, mille tõkestamiseks angazheeriti Püha Tooli saadik ...., nähtuna prantsuse diplomaadi silme läbi.


http://www.livre-europeen.eu/

Saimegi soome-ugri impeeriumi:-)

Küsis kreeka kolleeg, et millise impeeriumiga teie siis ka olite.

Mina, et selle ja teisega.

Aga kas teil enda oma ka oli?

Mina, et nojah, tegelikult oli kunagi pool Euroopat meie soome-ugri impeeriumit täis, aga me ei olnud eriti hästi ega imperiaalselt organiseerunud, teised tulid ja organiseerisid, meile ei meeldinud ja kõndisime minema põhja poole, kuni jääkarud vastu tulid.

Ahjaa, meenus kreeka kolleegile, loomulikult teil oli selline impeerium, kuidas mul kohe meelde ei tulnud.

Ärge muretsege, ei ole liiga tõsine jutt:-)

Ussisõnad ja Estide ilm kõigisse keeltesse, saame maailma tagasi

Andrus Kivirähk ’i Mees kes teadis ussisõnu ja Aleksander Heintalu Estide tshuudide hingestatud ilm tõlkida kõigisse keeltesse ja reklaamida kuni loetakse!

Sest kaua võib, jälle pidasin maha vestluse inimesega, kelle jaoks olin esimene ja tõenäoliselt viimane eestlane keda ta näeb.

Nii paistis olevat hea vestlusesse mahutada järgmine
1) eestlased on sümpaatsed ja tsiviliseeritud inimesed
2) mõnes Euroopa osas tekitab see, kui Prantsusmaa Venemaale suure sõjalaeva müüb, teatavat muret
3) Lisaks keltidele oli kunagi olemas looduse ja maailmaga harmooniliselt toimiv ning kõrgelt arenenud soome-ugri tsivilisatsioon

Kuivõrd kogu asi oli inimesele täiesti uus, oli seda paari minuti jaoks ilmselgelt palju. Nii ei mahtunudki soomeugrilased jutu sisse ära. Aga tegelikult oli just see kõige olulisem punkt, sest
üldise vestluse teema oli olnud ennast taasotsivale õhtumaisele tsivilisatsioonile looduslähedasema baasi leidmine. Keldi asi oli kõigile teada. Samas on keltide teadvustatus ja see, et neid ägedaks peetakse ju ka paari raamatu tulemus, mitte midagi rohkemat. Nii et usinalt tõlkima, saame oma pärandi vähemalt vaimselt tagasi