Tṡuudi nõid jõusaalis

Ta siseneks, kõndides, nagu ikka, kuus kaitsevaldjat-looma kaasas – ees karu, pea kohal kotkas, maa all hiir, selja taga esivanemad, vasakul õlal Urt, paremal käel sealtsamast kaasa haarat jõusaali kaitsevaldjas. Vaataks sajapealist pedaale sõtkuvat ja püüdlikult higistavat kampa, kõnniks edasi.

Kummas maailmas võiks olla suurem vabaduse aste oma asjade üle otsustada? Kuidas annaks kõrvutada nende elukvaliteeti?
Ja kes võiks olla jõusaali kaitsevaldjas?

Miks nii? Ise nühkisin ka jõusaalis, olles just lugenud Aleksander Heintalu “Tṡuudide (Estide) hingestatud ilma”