Tühjad pihud - kuidas Brüsselis eesti romaan ära libises

Tahtsin osta Katrina Kalda Un roman estonien’ i. Raamatupoes oli virnas veel kenasti üks raamat alles. Tegin poele tiiru peale, imetlesin seda ja teist, tulin tagasi - ja läinud see viimane eksemplar! Eh, nii dramaatiliselt ei ole varem veel ühestki raamatust ilma jäänud.
Aga ju siis müüb hästi, heameel selle üle.

Kui sa nii odavasse ööbimiskohta lähed, on sul toas hiired ja sind pannakse nõusid pesema, ütlesid nad mulle

Hiiri ei leidnud. Nõusid pesin küll.
Aga see tuli nii loomulikult. Omanik kutsus lahkelt lõunale, ja pärast me naised koristasime koos laua. Rõõmus oli.